| Singular | Dual | Plural |
| Nominative |
विसंस्थितम्
visaṁsthitam
|
विसंस्थिते
visaṁsthite
|
विसंस्थितानि
visaṁsthitāni
|
| Vocative |
विसंस्थित
visaṁsthita
|
विसंस्थिते
visaṁsthite
|
विसंस्थितानि
visaṁsthitāni
|
| Accusative |
विसंस्थितम्
visaṁsthitam
|
विसंस्थिते
visaṁsthite
|
विसंस्थितानि
visaṁsthitāni
|
| Instrumental |
विसंस्थितेन
visaṁsthitena
|
विसंस्थिताभ्याम्
visaṁsthitābhyām
|
विसंस्थितैः
visaṁsthitaiḥ
|
| Dative |
विसंस्थिताय
visaṁsthitāya
|
विसंस्थिताभ्याम्
visaṁsthitābhyām
|
विसंस्थितेभ्यः
visaṁsthitebhyaḥ
|
| Ablative |
विसंस्थितात्
visaṁsthitāt
|
विसंस्थिताभ्याम्
visaṁsthitābhyām
|
विसंस्थितेभ्यः
visaṁsthitebhyaḥ
|
| Genitive |
विसंस्थितस्य
visaṁsthitasya
|
विसंस्थितयोः
visaṁsthitayoḥ
|
विसंस्थितानाम्
visaṁsthitānām
|
| Locative |
विसंस्थिते
visaṁsthite
|
विसंस्थितयोः
visaṁsthitayoḥ
|
विसंस्थितेषु
visaṁsthiteṣu
|